TARNE 1,99€ - TASUTA TARNE TELLIMUSTELE al. 30€

Mis saab pakenditest?

Allikas: Sisu ja pildid Ragn-Sells

Esiteks tahame rõhutada, et Ragn-Sells suunab enda poolt kokku kogutud pakendijäätmed järelsorteerimisele ja ainuüksi täna kogutavast segapakendimassist suudame ligi 50% ringlusse suunata.

Kui me kõik sorteeriks, siis juba paari aasta pärast oleks võimalik isegi 60-70% Eestis tekkivatest olmejäätmetest suunata ringlusse. SEI poolt tehtud uuring näitab hästi, et suurema osa olmejäätmetest moodustavad jäätmeliigid, mida on lihtne võtta ringlusse. Praegune meedias tekkinud kommunikatsioon keskendub liigselt plastpakenditele, mis moodustavad kogumassist vaid 17%, kuid ka sellest on 1/3 üsna kergesti ringlusse võetav.

Pakendiplastiga on väljakutseid, kuid palju innovatsioone on tulemas

Biojäätmed (33%), vanapaber (18%), klaas (6%) ning metall (3%) moodustavad kodusest jäätmevoost umbes 60% ja nende ringlusse suunamine on üsna lihtne. Plastide maailm on tõepoolest keerulisem, kuid ka seal on umbes 1/3 plaste üsna kergesti ringlusse suunatavad.  Paraku on plastide liike palju ja tihti on erinevad plastid omavahel kokku segatud, mis muudab nende ringlussevõtmise keeruliseks ja kalliks. Hea meel on siiski tõdeda, et EL on plastpakendite disaini ja korduvkasutuse võtnud fookusesse ning lisaks arenevad ka sorteerimisrobotid, mis võimaldavad tulevikus tuvastada erinevaid plaste.

Millised plastpakendid saab ringlusse suunata?

Üsna lihtne on ringlusse suunata kõvasid plastpakendeid, näiteks ketšupi, majoneesi jms pudeleid. Lisaks klaasipesuvedelike kanistreid ja paljusid teisi kodukeemia pudeleid.
Keerulisem on pehmete plastidega, nagu kommipakid, erinevad kotikesed ja  karbikesed, kuna nende puhul on tihti kasutatud komposiitmaterjale (pakend on valmistatud mitmest erinevast materjalist).  Need pakendid suunatakse tõesti täna suures osas energiasse, kuid kogu olmejäätmete massist moodustavad need vaid umbes 10-12%.

Kas tetra läheb ringlusse?

Ragn-Sells sorteerib tetrapakendeid välja ja suunab ringlusse. Nii nagu plastide või komposiitmaterjalide puhul, tuleb tetra ringlussevõtmisele nö peale maksta. Ehk teisisiõnu tetra ringlussevõtmine on võimalik, aga seda tuleb doteerida. Näiteks koos sorteerimiskulu ja dotatsiooniga on tetra ringlussevõtmise kulu ca 100 eurot/tonn, samas energiasse suunamine maksab 50 eurot ja see on nii suur vahe, et majanduslikust seisukohalt ongi põhjendatum selle põletamine.

Sorteerida tasub kindlasti edasi!

Ragn-Sellsi visioonis tuleks sorteeritud jäätmete äraandmise võimaluse luua kodude juurde. Esiteks on see kordades mugavam, teiseks on sellisel juhul igal pakendikotil ja konteineril oma vastutaja (erinevalt avalikest konteineritest). Isegi kui täna Eestis keskmiselt suudetakse ringlusse suunata 30% kodustest olmejäätmetest, on see siiski 1/3 kogumassist ja arvestatav osa. Süsteemi arendadades on võimalik üsna kiiresti jõuda paari aastaga 50%-ni ning ka artikli alguses mainitud 70% saavutamine pole mägede taga, Kuidas seda teha, sellest juba järgmistes kliendikirjades.

Jäta kommentaar